See on küsimus, mida minult tihti küsitakse kui ütlen, et teen kunstiteraapia kohtumisi üle veebi. Oleme tänaseks harjunud, et töökoosolekutel saab mugavalt osaleda kodus diivanil, ekraanil avatuna Zoom või Teams. Sõnalise teraapia puhul on online kohtumise võimalikkus tänu sellele võib-olla selgem aga kuidas ma siis seda kunsti online teen? Kas pean hiirega joonistama või saadad mulle postiga paberi ja pliiatsid ja ma siis saadan sulle oma pildi tagasi. Ja kas see on üldse sama mõjuga kui silmast-silma kohtudes? Ehk et kas kunstiteraapia saab ekraani kaudu päriselt toimida?

Minu jaoks ei ole online-kohtumine kontaktteraapia kehvem või mugavam asendus. See on lihtsalt teistsugune teraapiaruum, millel on omad võimalused ja piirid ning mille kasutamine vajab samamoodi teadlikkust, oskusi ja kokkuleppeid.

Online-töö on olnud osa minu väljaõppest

Online-keskkonnas töötamine ei tulnud minu praktikasse juhuslikult. Oluline osa minu isikukeskse loovteraapia alasest väljaõppest Association for Person Centred Creative Arts ehk APCCA juures toimus online-keskkonnas. See tähendas, et online ei olnud ainult koht, kus teooriat kuulata – seal toimus ka loov ja kogemuslik töö ning online kohtumiste põhimõtete selgeks saamine oli üks minu suuremaid isiklikke eesmärke APCCA kursustele minnes.

APCCA professionaalne Certificate in Therapeutic Use of Person Centred Creative Arts toimub ka praegu online ning sisaldab 84 juhendatud õppetundi koos iseseisva töö ja paaris-/grupipraktikaga. Nende edasijõudnute õppes käsitletakse eraldi ka tänapäevast praktikat, meediume, meetodeid ja digitaalset konteksti. Minu jaoks oli oluline ise kogeda, mida tähendab luua, jagada oma loomingut ja olla terapeutilises kontaktis olukorras, kus inimesed ei viibi füüsiliselt samas ruumis.

See on üks põhjus, miks ma ei püüa online-kohtumisel võimalikult täpselt jäljendada seda, mis toimuks ühises teraapiaruumis.

Online-kohtumine on omaette kohtumisviis.

Kontaktkunstiteraapias oleme tavaliselt kõik ühes füüsilises ruumis: klient, terapeut ja loodav töö.

Online’is on olukord teistsugune. Sina ja sinu loodud töö olete ühes ruumis. Mina olen teisel pool ekraani. See tähendab, et sul on rahulikum oma tööd teha, sest mind ei ole nö üle õla vaatamas, et mida sa teed. Samas võib see tähendada, et küsin sinu protsessi kohta rohkem täpsustavaid küsimusi, et aidata sul mõista kuidas loovtöö valmimise käigus tekkinud olukorrad või emotsioonid suhestuvad teraapiasse pöördumise teemaga.

Pildi omavaheliseks jagamiseks on erinevaid võimalusi ning julgen öelda isikliku kogemuse põhjal, et oma töö ekraanilt nägemine annab sellele uue mõõtme, mis võib aidata näha ka uusi võimalusi ja aitab luua uusi tähendusi.

Kasutades online töövahendeid, saab alati toimetada jagades ekraanipilti. Digivahendid ei ole sugugi halvemad kui tavaline pintsel või kriit ja võivad taaskord pakkuda kogemuse, mis aitab edasi liikuda.

Online-kohtumine ei pea olema kehvem koopia sellest, mis juhtuks siis, kui istuksime ühes ruumis.

See on teine ruum. Oma võimaluste ja oma piiridega. Aga lõpuks ei määra kohtumise kvaliteeti ainult see, kummal pool ekraani me oleme. Oluline on, kas meil õnnestub luua piisavalt turvaline koht, kus saad olla, märgata ja katsetada. Omal moel.

Sul ei ole vaja kodus kunstistuudiot

Online-kunstiteraapia ei tähenda minu jaoks ka seda, et enne kohtumist peab klient lauale valmis panema kaksteist värvi, kolm pintslit ja professionaalse joonistusploki. Mõnikord piisab paberist ja pastakast. Minu jaoks on teraapia meie igapäevase elu peegeldus ning ka oma tavatoimetuste juures tuleb meil tihtipeale hakkama saada pigem väiksema ja olemasoleva valikuga. Mulle sobib, kui teraapiakohtumine peegeldab päris elu ning sinu ja minu loovus on see, mis leiab sobiva lahenduse.

Kui sul ei ole kodus laiemat valikut kunstivahendeid aga tekib soov midagi proovida, siis saame alati enne järgmist kohtumist kokkuleppida, mida täpsemalt võiksid endale soetada.

Kui palju pean ma rääkima?

Täpselt nii palju kui sa soovid! Ja olgu ka öeldud, et mõnikord juhtub nii, et meil on küll kunstiteraapia kohtumine aga sa soovid pigem rääkida kui loovtööd teha – ja ka see on okei. Hoian sinu jaoks turvalist ruumi nii loovtööd tehes või mitte tehes, rääkides kui ka vaikuses olles.

Aga kas online-teraapia üldse toimib?

Siin on teadusuuringute vastus päris julgustav.

2021. aastal avaldatud mahukas meta-analüüs koondas 56 videopsühhoteraapia uuringut ning 47 uuringut, milles võrreldi videoteraapiat muu hulgas kontaktteraapiaga. Videopõhises psühhoteraapias ilmnes märkimisväärne paranemine ning erinevus kontaktteraapia tulemustest oli üldiselt väga väike. Eriti palju oli tõendusmaterjali ärevuse, depressiooni ja traumajärgse stressihäire kohta. Samas oli uuringutes tugevalt esindatud kognitiiv-käitumisteraapia, mistõttu ei saa tulemusi automaatselt üle kanda igale teraapiasuunale.

Kas ekraani kaudu saab tekkida päris terapeutiline suhe?

2024. aastal avaldatud süstemaatiline ülevaade ja meta-analüüs võrdles terapeutilist liitu videopsühhoteraapias ja kontaktteraapias. Kaheksateist uuringut hõlmanud analüüsis ei leitud statistiliselt olulist erinevust terapeutilise liidu tugevuses – ei klientide ega terapeutide hinnangute põhjal.

Teine 2024. aasta meta-analüüs koondas 31 uuringut ja 4862 osalejat ning leidis, et ka teleteraapias on parema terapeutilise suhte ja paremate ravitulemuste vahel statistiliselt oluline seos. See seos oli küll mõnevõrra nõrgem kui kontaktteraapia kohta tavaliselt leitakse.

Minu jaoks tähendab see midagi üsna lihtsat: ekraan ei kaota terapeutilist suhet ära. Küll aga võib online-keskkond muuta seda, kuidas me kohal oleme ja kuidas seda suhet loome.

Kas online-kunstiteraapia kohta on ka uuringuid?

Online-kunstiteraapiat on uuritud oluliselt vähem kui online-psühhoteraapiat üldiselt.

Zubala, Kennelli ja Hacketti 2021. aasta uringus vaadati läbi üle 400 publikatsiooni ning lõplikku analüüsi jõudis 12 empiirilist uuringut, mis käsitlesid digitaalset tehnoloogiat kunstiteraapias – nii distantsilt töötamist kui digitaalseid kunstimeediume. Kokkuvõte näitas, et digitaalne tehnoloogia võib laiendada kunstiteraapia kättesaadavust ja töövahendeid ning online-keskkonnas on võimalik teha sisulist terapeutilist tööd.

Professionaalne online-töö vajab oma raami

Online-teraapia ei tähenda lihtsalt videolingile vajutamist. Oma töö professionaalset raamistikku mõtestades vaatan lisaks oma väljaõppele ka kunstiteraapia erialaorganisatsioonide eetilisi ja professionaalseid põhimõtteid.

Ükski neist ei anna mulle valmis retsepti, kuidas „õigesti Zoomis kunstiteraapiat teha“.

Küll aga korduvad neis mitmed põhimõtted, mida pean ka ise oluliseks.

Mida võiksid sina online-kohtumisele tulles teada?

Online-kohtumine vajab privaatsust.
Leia võimalusel koht, kus saad rääkida ja luua ilma kartuseta, et keegi sind kuulab või ootamatult sisse astub. Kõrvaklapid võivad aidata, kuid veel olulisem on tunne, et sul on selleks ajaks päriselt oma ruum.

Online ei sobi automaatselt kõigile ega igas olukorras.
Üks professionaalse kaugtöö põhimõtteid on hinnata, kas see formaat sobib konkreetsele inimesele, tema vajadustele ja hetkeolukorrale. Mõnikord võib mõni teine kohtumisviis või teenus olla sobivam.

Tehnika tasub enne kohtumist üle vaadata.
Kaamera, mikrofon, internetiühendus ja laadija tunduvad üsna igavad teraapiateemad – kuni internet kaob täpselt sellel hetkel, kui oled jõudnud millegi olulise juurde.

Meil peab olema plaan juhuks, kui ühendus katkeb.
Online-töö hea praktika juurde kuulub kokkulepe, kuidas kontakti taastame ja millist varukanalit kasutame.

Kunstiteraapias lepime kokku ka selle, mis saab loodud töödest.
Kas näitad tööd kaamera kaudu? Kas saadad sellest foto? Kas mina säilitan sellest koopiat või mitte? Miks seda üldse vaja oleks? Online-kunstiteraapias tuleb kunstiteoste digitaalse jagamise ja säilitamise küsimused teadlikult läbi mõelda.

Sa ei pea kogu aeg kaamerasse vaatama.
Kunstiteraapias vaatad sa vahepeal paberit, materjali, oma käsi või midagi hoopis muud. See ei tähenda, et kontakt oleks kadunud.

Anna endale ka natuke üleminekuaega.
Üks online-kohtumise varjukülgi on selle mugavus. Teoreetiliselt saab lõpetada teraapia kell 14.59 ja minna järgmisele Zoomi-koosolekule kell 15.00. Ma ei ole kindel, et see on alati hea mõte.

Kui võimalik, jäta pärast kohtumist natuke aega, et liikuda, juua teed, minna õue või lihtsalt olla, enne kui järgmine päevatükk peale tuleb. See aitab kogemusel kinnistuda, uutel mõtetel oma kohta leida ning emotsioonidel uuesti tasakaalu jõuda.

Mis on online-kunstiteraapia plussid?

Kõige ilmsem eelis on kättesaadavus.

Sa ei pea elama minuga samas linnas. Ära jääb sõit ning teraapia võib olla võimalik ka siis, kui liikumine, vahemaa või ajakulu muudaks kontaktkohtumise keeruliseks. Digitaalse kunstiteraapia uurimustes on parem ligipääsetavus üks selgelt esile tulnud võimalusi.

Aga minu jaoks on veel mõned vähem ilmsed plussid:

• sa oled oma keskkonnas
• sa kasutad materjale, mida saad soovi korral kasutada ka järgmisel päeval
• sinu loodud töö jääb sinu juurde
• sa ei pea pärast emotsionaalselt olulist kohtumist kohe autosse või ühistransporti minema
• ja vahel võib oma tuttavas keskkonnas olemine muuta millegi proovimise natuke lihtsamaks

Küsimus ei ole selles, kas online-kunstiteraapia töötab vaid selles, kas see on sobiv teraapiaviis sinu jaoks.

Viited ja lisalugemine

1. Fernandez jt (2021). Live psychotherapy by video versus in-person: A meta-analysis of efficacy and its relationship to types and targets of treatment.
2. Seuling jt (2024). Therapeutic alliance in videoconferencing psychotherapy compared to psychotherapy in person: A systematic review and meta-analysis.
3. Aafjes-van Doorn jt (2024). The association between quality of therapeutic alliance and treatment outcomes in teletherapy: A systematic review and meta-analysis.
4. Zubala, Kennell ja Hackett (2021). Art Therapy in the Digital World: An Integrative Review of Current Practice and Future Directions.